Kas teil on vahest nii, et vanemad üldse ei saa teist aru. Teevad näo: kallis, ma tean mida sa tunned! Kuid tegelikuld on nad nagu tühi auk taskus.
Või mölisevad, karjuvad ning hiljem räägivad: kasvatamine, laps, kasvatamine on sulle vajalik!
Mõnikord aga üritavad nad olla meie sõbrad, käia kinodes, suhelda meie sõpradega: Noh, sõppa mis peaole me täna lähme?
Rääkige oma muredest vanematega.
