Järjejutt ,,Kolm merineitsit''

Ma ei tea, seotud on küll merineitsidega aga noh, ei tea kas meeldib. Loege ise

1. osa

Elasid kolm ilusat tüdrukut Marelle, Birtt ja Eva-Maria. Nad olid kolm väga noort tüdrukut (täpsemalt 13 aastased) ja nad kõik elasid siin samas Eestis, Tartus. Marelle oli blondi peaga, Britt oli musta peaga ja Eva-Maria oli ka blondi peaga. Nad on kõik iseloomult väga erinevad, aga tänasest peale nad teavad, et nende elu ei saa enam endiseks. Marelle, Britt ja Eva-Maria kõndisid emajõe kalda juures edasi, ainult edasi kuna nad märkasid ühte saladuslikku suurt ja väga armast, rohelist sorti saart. Tüdrukud ei teadnud sellest saarest midagi ja läksid saare juurde. Aga äkki, neil kadus kodutee ära, ning nad ei teadnud kuidas enam tagasi minna. Marelle: ''Miks me pidime ikka nii kaugele kõndima? Me ei tea enam kuidas koju minna, ning siis me peamegi siia saare liivale jääma?'', oli Marelle väga vihane ja rahutu. Eva-Maria: ''Ära nüüd süüd minu peale veereta. Küll me ikkagi kunagi koju jõuame'', rahustas ta Marelle maha. Aga Birtt ei suutnud nutule ära öelda ning tal tulid natukene pisarad silma. Marelle ja Eva-Maria lohutasid teda, ning siis tegi Eva-Maria kohutava otsuse: ''Me peame sinna saare sisse minema.'' Marelle: ''Kas sa oled segi? Me ei saa sinna minna.'' Eva-Maria: ''Meil ei jää muud valikut üle. Tule lähme!'' Siis nad jalutasid sinna saare sisse, kuni nägid mingisugust imelikku auku. Eva-Maria ''Lähme sinna sisse! Äkki on seal mingisuguseid huvitavaid asju.'' Marelle ja Britt: ''Hull oled?'' Eva-Maria: ''Ei ole hull. Lähme.'' Ta ei saanud midagi rohkem öelda, kuna ta juba libises sinna sisse ning teised tema järel. Nad maandusid ühe imeliku koha juures kus oli kohe kõreval vee moodi asi. Nad mõtlesid, et noh saab ujuda ja nii tore on ju ujuda. Kuigi nad ei teadnud et see koht saab neile saatuslikuks. Äkki tuli kuu kuskilt sisse, aga kust, seda nad ei teadnud ning hakkas vesi äkitselt mullitama. Eva-Maria: ''Vao. Huvitav, kust ta niimoodi äkitsel mullitama hakkas?'' Britt ja Marelle kehitasid õlgu, kuna nemad ka ei teadnud. Ja siis juhtus suur pauk mida keegi ei osanud ette kujutada....... Järgneb.

2. osa

Marelle ärkab hommikul ülesse. ''Ma tahaksin minna vannituppa käsi pesema''. Ta läheb peseb käed ära ning kui 10 sekundit on möödas siis ta kukub. ''Aiii. Mul oli nii valus.'' Marellel on 7 aastane vend Kristjan. ''Kristjan, kas sina kukutasid mu pikali?'' oli Marelle vihane. Ta püüab püsti tulla, aga ta ei saa. ''Mis jama siis see veel on?''. Ja siis ta alles märkab et ta on muutunud merineitsiks. ''Appi! Ma olen muutunud kalaks?!''. Britt läheb vanni. ''Õöäh, mis mul kah viga on?''. Ja siis ta muutub samuti merineitsiks ning ta jääb sõnatuks. Eva-Maria läheb randa. Ja samuti Eva-Maria sai samuti merineitsiks. ''Ta ehmatab nii ära, et ta ei julgegi midagi teha''. Marelle helistab Brittileja Eva-Mariale ning ütleb et nad tuleksid kohvikusse (Emajõe kohvik). Siis Britt alustab: ''Kuulge, ma muutusin mingisuguseks oranžist kala sabaks'' õtleb ta. Marelle ja Eva-Maria: ''Ma samuti''. Britt: ''Kelleks me muutunud oleme?''. Eva-Maria: ''Merineitsideks.'' Marelle ütleb sellepeale: ''Kas keegi teab mitu sekundit läheb mööda kui me muutume?''. Eva-Maria: ''Ma lugesin, ja selleks on 10 sekundit.'' Britt: ''See on tõesti rõve. Kas me oleme edasi merineitsid?'' Eva-Maria: Lähme ujuma, siis me saame ilmselt teada kas oleme edasi.'' Teised nõustusid ning nad läksid randa ujuma. Ning neile hakkas meeldima. Kalad, korallid, ja üldsegi lahe. Ja äkki, nad hakasid kimama millegi suunas, kuid mille suunas nemad ei teadnud. Ja siis kui nad jõudsid sinna, sai neile kõik selgeks. ''Me saime sellel saarel merineitsideks''. Britt: ''Mismoodi?'' ei saanud ta aru. Eva-Maria: ''Vaata kui me tulime siia basseini ujuma, siis tuli täiskuu ja see muutiski meid!'' Ja samas nad olid väga õnnelikud et nad on merineitsid.

3. osa ''Powerite leidmine''

Eva-Maria, Marelle ja Britt olid õnnelikud et nad on merineitsid, aga nad ka samas ei teadnud, et täiskuu ja merineitsiks olemine andis neile veel ühed võimed. Nimelt väga-väga erilised võimed, mida tavainimestel ei ole. Teiste sõnadega siis powerid. Britt istub enda voodi peal, ja tema laual on klaas kus on vesi sees. Siis ta lihtsalt hoiab niimoodi kätt nagu Cleo oma võimega ja siis äkki tuleb üks suur veelaine klaasist ja siis ta võttis käe ära ning vesi kukkus talle peale ning nagu alati, siis 10 sekundi pärast ta muutus merineitsiks. Ta saatis kähku Eva-Mariale ja Marellele sõnumi sisuga ''Kle, mulle lendas vesi kuskilt peale aga ma ei tea kust''. Kahjuks Marelle ei kuulnud kuna ta oli vannis ning Eva-Maria ujus. Marelle ei viitsinud enam vannis olla ning ta tuli sealt ära. Siis ta hoidis lihtsalt om kätt mnagu hoiab Emma ning siis terve vannis olnud vesi jäätus. Marelle ei saanud alguses aru kust see tuli, ning ta võpatas. Eva-Maria on ühes Tartu kohvikus ning ta tellis endale Coca-Cola. Siis ta hoidis oma kätt niimoodi kuidas Rikki ning siis äkki läks Coca-Cola nii kuumaks. Tüdrukud leppisid kokku, et nad kohtuvad kohvikus. Ja siis nad rääkisid nendest poweritest. Eva-Maria: ''Ma tellisin siin kohvikus Coca-Cola ja äkki läks see nii kuumaks.'' Britt: ''Ma olin kodus ja mu ees oli vee klaas ja siis äkki tuli klaasist veelaine ning see kukkus mulle peale ja ma muutusin merineitsiks.'' Marelle: ''Ma olin vannis ja äkki mul jäätus terve vanni vesi jääks.'' Britt: ''Kus need huvitav tuleb?'' Eva-Maria: ''Oot-oot. Need on nagu powerid. Kuidas te käsi hoidsite?'' Marelle: ''Ma hoidsin lihtsalt kõik sõrmed koos ja kui ma hiljem vaatasin siis see oli juba jäätunud.'' Britt: ''Ma hoidsin lihtsalt lihtsalt sõrmi natukene lahti ja kõveras. Ja siis tuligi see veelaine.'' *Eva-Maria: ''Ja mina hoidisn oma käed alguses nagu Britil ja seejärel panin rusikasse.'' Britt: ''Mida see tähendab?'' Eva-Maria: ''Meil oleksid nagu powerid. Marelle, sul on jäätumine, Birtt sul on veega laine....'' Britt: ''Aga see on nii imelik. Kes meile need võimed andis? Eva-Maria: ''Okei, sul on siis veelaine, veemull ja tuul ja mul on kuumus.''

4. osa ''Powerite äkiline muutus''

Britt, Eva-Maria ning Marelle tegid igasuguseid asju oma poweritega kuna neile meeldisid oma powerid. Aga kahjuks nad ei teadnud et kui nad kasutavad väga tihti oma powereid, siis powerid muutuvad automaatselt. Britt ja Eva-Maria on Marelle kodus ning siis helistab uksekella äkitselt nende hea sõber Karl: ''Tere Marelle ema, kas Marelle on kodus?'' Marelle ema: ''Jah on küll. Ta on oma sõpradega enda toas.'' Karl läheb trepist ülesse ning koputab Marelle uksele. Marelle: ''Kes on?'' Karl: ''Siin on teie sõber Karl.'' Tüdrukud koos: ''Tule sisse!''. Karl: ''Kas siin toimub midagi?'' Marelle: ''Ei me niisama hängime Marelle pool.'' Karl: ''Kas ma segasin teid? Kui ma segasin siis ma tulen hiljem tagasi.'' Britt: ''Ei, sa ei seganud meid. Tule edasi!'' Karl: ''Marelle, sinu pärast muretsevad su tiimikaaslased. Miks sa ei käi enam trennis?'' Marelle: ''Mmm, ma arvan et ma olen ujumisega lõpparve teinud. Ma oskan väga hästi ujuda ning ma arvan et mul ei ole rohkem vaja õpetust.'' Karl: ''Kuidas arvad. Kuulge, ma pean minema näeme homme kohvikus. Tsau!'' Tüdrukud koos: ''Tsau!''. Eva-Maria: ''Uskumatu et su tiimikaaslased igatsevad sind. Kas sa lähed tagasi?'' Marelle: ''Mitte mingil juhul!'' Eva-Maria: ''Kas sa ütled neile et sa oled merineitsi?'' Marelle: Eva-Maria! Kas sa oled hulluks läinud? Igaljuhul hilja on. Te peaksite koju minema. Näeme homme hommikul!'' Britt: ''Tal on õigus. Kell on palju me peaksime koju minema. Aga, okei näeme siis homme.''Eva-Maria ja Britt lähevad trepist alla kodupoole. (Hommik). Marelle ärkab ülesse ning läheb trepist alla kööki.... Järgneb....

Ikka tee edasi

Tore

Tee palun edasi see on väga huvitav jutt

Tee edasi,hhea !

päris hea. aga sinna võiks panna na-atuke rohkem põnevust sisse. muidu on ju hea jutt, jätka
(ma hakkan ise ka kirjutama varsti)